Addne ja njuolgadusá

Dån máhtá adnet Polarbibblov guovteláhkáj: namádibmen jali addnen. Dála l gåktu guokta vuoge sieradi.

Namádibme

Dån vatteduvá webbabieles namáv mij sisanet moadda bokstáva. Dån i dárbaha midjij vaddet avtak aktavuohtadiedojt ja ij aktak webbabielen diede gut dån la, juogu de dåjmadiddje jali ietjá máná. Jus dån la namádibme de dån I OATTJO diededimijt mijá dåjmadiddjijs. Merkaj dåjmadiddje e máhte gatjádit ja duv viehkedit ietjat dahkusijn. Danen soajttá duv dahkusijs muhtema e almoduvá. Namádibmen dån i máhte vuorkkit ietjat dahkusijt jali oassálasstet highscore-lisstaj gå dån spieleda memory:av ja Báhkoåhtsåmav. Dån ij ga máhte oassálasstet Vuorbbadussaj jali avtasik mijá ietjá gilbbusijda.

Addne

Jus dån vállji kontov dahkat Polarbibblon de adnop duv e-påvståv ja jus dån la vuorrasabbo jali nuorap gå 13 jage. Jus dån la nuorap gå 13 jage de dárbaha miededimev ietjat sujttoaddnes (álu duv äjgát) dagátjit kontov webbabielen.

Kontujn dån iesj oattjo válljit addnenamáv mij sjaddá duv namma webbabielen. Dåjmadiddje ja ietjá máná máhtti vuojnnet dav namáv. Huomaha jus dån vállji tjállet ietjat gástadimnamáv ja máddonamáv de gájka dav máhtti vuojnnet. Addnenamma ij oattjo sisanedit vastes bagojt jali namma ietjá almma ulmutjij gå allasit, degu buojkulvissan Messi jali Greta Thunberg. Dåjmadiddje máhttá vuornnot duv dahkusav almodit jus dujna l addnenamma mij doadjá njuolgadusájda.

Buorre addnekontujn la dån máhtá ietjat dahkusijt vuorkkit ja joarkket barggat daj maŋebut. Dån máhtá aj rádjat diededimijt dåjmadiddjijda ja viehkev oadtjot ietjat dahkusij. Dån máhtá oassálasstet highscore-lisstaj gå dån spieleda memory:av ja Báhkoåhtsåmav. Dån máhtá aj oassálasstet Vuorbbádussaj ja mijá ietjá gilbbusijda.

Huomaha duv addnenamma, e-påvsstå ja bessambáhko ietjat kontuj la diededibme majt dån i galga juogadit iehtádij. De ietjá ulmusj máhttá bessat duv kontuj.

Äjgádij miededibme

Jus dån la nuorap gå 13 jage de duv äjgát jali sujttoaddne hähttu miededit dujna l addne Polarbibblon. Le danen gå mij vuorkkip duv e-påvståv. Jus dån sidá oassálasstet Vuorbbádussaj jali ietjá gilbbusijda de mij aj vuorkkip gasskabåddåsattjat duv riekta namáv ja årudagáv. Da li duv ulmusjdiedo. Duv äjgát jali sujttoaddne dárbaj diehtet mij vuorkkip duv ulmusjdiedojt. Sij hähttuji dav aj miededit.

Gå dagá ietjat kontov de hähttu duv äjgát jali sujttoaddne dieddelit gahpan jut sij dåhkkidi dån dagá kontov Polarbibblon ja vuollájtjállet ietjas namájn.

Tjálosäjggoriektá

Gå dån la tjállám tevstav jali gåvåv dahkam mij la ållu duv ietjat de dujna l akturievtesvuohta dajda. Ij aktak máhte tjuottjodit ahte sån la dahkam tevstav jali gåvåv. Dån máhtá adnet ietjat tevstav jali gåvåv gåktu dån iesj sidá, bujkulvissan tjállet ja almodit girjev, dahkat blokkav jali filmav.

Gå dån rája sisi dahkusav midjij de mij dav almodip. De dån loabeda Polarbibblo oadtju adnet tevstav ja gåvåv jumassláhkáj. Polarbibblo oadtju vuorkkit dahkusav ietjas dáhtábásajn, vuosedit dav webbabielen, adnet dav buojkulvissan diktatjoahkkaldagán, jali juonenik adnet duv dahkusav nåv guhkev gå mij dárbahip dav ja mávsodak. Jus dagos la tjiegos de polarbibblo oadtju aj adnet dav ietjas márnánahttemin.

Jus dån i dasti sidá Polarbibblo galggá adnet duv dahkusav? Aktavuodav válde duv dåjmadiddjijn jali tjále mijá aktavuohtaformeleran ja áno dahkusav gádodum. Dån máhtá val oadtjot dahkusav gádodum jus dujna l konto.

Gijtto gå sidá almodit majt la dahkam mijájn!

Njuolgadusá

Polarbibblon li miján vissa njuolgadusá majt dån ja ietjá addne hähttu tjuovvot. Le danen gå mij sihtap gájka galggi dåbddåt jasskavuodav ja árvvon anedum webbabielen. Gávnnuji njuolgadusá gåktu dån galga adnet ja ietjat dåmadit webbabielen ja majt duv tevsta ja tjuorggusa oadtju sisanedit.

Jus dån doajá njuolgadusájs muhtemij de dåjmadiddje aktavuodav válldá dujna. Sieldes alvos bálijn de dån máhttá oadtjot ietjat kontov dahpadum.

Njuolgadusá gåktu dån aná ja ietjat dåmada webbabielen

• Polarbibblo l mánájda 0 ja 18 jage álldarin. Jus dån la vuorrasap gå 18 jage ja rája sisi dahkusav de mij ep almoda dav.
• Jus dån dagá kontov webbabielen de addnenamma ij oattjo sisanedit vastes bagojt. Ij ga oattjo årrot namma almma ulmutjij ietján gå allasit.
• Dån ij oattjo adnet iehtjáda tevstav jali gåvåv ja javllat dån la dav dahkam. Gåhtjuduvvá plagiahttan ja l bahádahko tjálosäjggoláhkaj.
• Jus dån tjála tevstav birra jali tjuorggusav dagá mij gåvåt ulmutjav gev dåbdå (buojkulvissan klássaráddna, oarbben jali duv åhpadiddje) de dån hähttu namáv målssot sidjij vaj ij la máhttelis sijájt dåbddåt. Dån i ga oattjo tjállet tevstajt jali tjuorggusijt tjuorggat ma nammadi ietjá addnijt Polarbibblon vani målso dagi sijá addnenamájt.
• Dån i oattjo nuppástit jali årrot bahá ietjá addnijda jali ulmutjijda ietjat tevstajn jali tjuorggusijn. Dån i oattjo tjállet jali tjuorggat bahát birra ulmutja mátto, sijá jáhkkudagá, sijá sjierve, gesi sån lijkku, jus sujna l sáhtusvuohta ja man vuoras sån la.

Njuolgadusá tevstajda ja tjuorggusijda

Njuolgadusá masi dån oattjo tjállet ja tjuorggat li vehik ietjálagátja. Mij sihtap dån galga bessat giehttot ietjat árggabiejve birra ja ma duv miellodi. Danen mij miededip dån tjálá alvos, vájves ja unugis ássjij birra, buojkulvissan doarro, vahágahttem ja ulmutja jábmi. Valla dalloj galggá aj årrot ájnas masi sidá giehttot. Ij oattjo årrot danen gå dån sidá soabmásav vájvedit jali hådjodit. Buojkulvissan: dån oattjo tjállet giehtov gånnå ulmusj la nuppastum vuosedittjat gåktu nuppástibme máhttá årrot. Valla dån I OATTJO tjállet giehtov gånnå ulmusj la nuppástum danen gå dån aná dat la suohtas jali váhágahttema diehti.

Jus dån doajá aktaj njuolgadusájs de dåjmadiddje gut duolli duv dahkusav gåhttju duv ietjat tevstav ietjájduhttet. Dåj dahkabihtte aktan tevstav mij la almodahtte. Jus la tjuorgas mij doadjá njuolgadusájda de dat ij almoduvá.

Gávnnuji aj njuolgadusá majda dån ienndilij I OATTJO tjállet jali tjuorggat webbabielen:

• Rasistalasj ja bahás ássje. Buojkulvissan dakkirijt ma li ulmutja mátto birra, sijá jáhkkudahka, sijá sjiervve, gesi lijkkuji, jus siján la sáhtusvuohta ja man vuorrasa sij li.
• Seksa, buotjajt, guodnajt ja nåv vil
• Alvos varran ja váttugit buojkodum vahágahttem ja jábmem
• Fábmogis garo jali sjiervvebágo (valla sádep garo dåhkkiji, nåv gåk "jäklar" ja dakkira)

Jus la juorbbá maj birra sidá giehttot dådji mijá njuolgadusájda de dån máhtá mijájn aktavuodav válde mijá aktavuohtaformulerra. Ietján de dåjmadiddje diedet gå sij duolliji duv tevstav jali tjuorggusav.

Dahkat addnev skåvlån

Gå dån åhpadiddjen sidá adnet Polarbibblov skåvlån de l aj dån gut dagá addnekontov. Ulmusjdiedo ma vuorkkiduvvi li danen duv e-påvstås. Máhttelis la kontujn juohkka e-påvsståj, ja åro váttuk makkir addnenamáv dån vállji. Tjálosäjggo dahkusijda ma rájaduvvi sisi duv åhpadiddjekontuj sjaddi aktisattja.

Ietjas tjálosäjggo oahppáj

Jus dån sidá mánán gut tevstav tjállá galggá ietjas tjálosäjggo täkstaj de l dárbulasj dáhkat duodde momentav. Dagá návti: Dibde juohkka mánav válljit lijggenamáv majt sij vuorkkiji skåvlån. Hiejte juohkka dahkusav tjále "Gässta + ja máná lijggenamáv". Ale goassak tjále máná almma namáv.

Ietjas addne oahppáj skåvllåájgen

Jus dån sidá juohkka mánán galggá ietjas konto skåvllåájgen de hähttu dagáduvvat mánás aktan suv sujttoaddnijn. Sij hähttuji dav dahkat gå li sämmi sajen ja siján la máhttelisvuohta adnet datåvråv, telefåvnåv jali nähttatáblov ja internähttarahpamav.

Le gus dujna gatjálvisá? Rája sisi dajt mijá aktavuohtaformulerra.