Till navigering av sidans innehåll Till övergripande innehåll för webbplatsen

Addne ja njuolgadusá

Ane Polarbibblov guovteláhkáj: namádibmen jali addnen. Dála l gåktu goappátja sieradi.

Namádibme

Webbabieles vatteduvá namáv mij la bokstavajs låhko. Dån i dárbaha midjij vaddet avtak aktavuohtadiedojt ja ij aktak webbabielen diede gut la dån, juogu de dåjmadiddje jali ietjá máná. Jus dån la namádibme de dån I OATTJO diededimijt mijá dåjmadiddjijs. Mierkki dåjmadiddje e máhte gatjádit ja duv viehkedit ietjat dahkusijn. Danen soajttá duv dahkusijs muhtema e vuoseduvá. Namádibmen dån i máhte vuorkkit ietjat dahkusijt jali oassálasstet highscore-listan duv Pac-Man:an. Dån i ga máhte oassálasstet Girjje- ja tidnikvuorbbádissaj jali muhtem mijá gilbbusijda.

Addne

Jus dån vállji kontov dahkat Polarbibblon de adnop duv mäjllaadressav ja jus dån la vuorrasap gå 13 jage jali nuorap. Jus dån la nuorap gå 13 jage de dárbaha miededimev ietjat sujttoaddnes (álu duv äjgát) dagátjit kontov webbabielen.

Kontujn oattjo iesj válljit addnenamáv mij sjaddá duv namma webbabielen. Dåjmadiddje ja ietjá máná máhtti namáv vuojnnet. Huomaha jus vállji ietjat gástadimnamáv ja máddonamáv tjállet de gájka máhtti dav vuojnnet. Addnenamma ij oattjo sisanedit vastes bagojt jali namma ietjá ma ulmutjij gå dån iesj, buojkulvissan Messi jali Greta Thunberg. Dåjmadiddje máhttá vuornnot duv dahkusav vuosedit jus dujna l addnenamma mij njuolgadusájt doadjá.

Buorre addnekontuj la dån máhtá ietjat dahkusijt vuorkkit ja joarkket daj barggat maŋebut. Máhtá aj rádjat diededimijt dåjmadiddjijda ja viehkev oadtjot ietjat dahkusij. Besa oassálasstet highscore-lisstaj Pac-Man:aj ja oassálasstet Girjje ja tidnikvuorbbádissaj ja mijá ietjá gilbbusijda.

Huomaha duv addnenamma, mäjllaadrässa ja bessambáhko ietjat kontuj la diededibme majt dån i juogada iehtádij. De ietjá ulmusj dávk besasj duv kontuj.

Äjgádij miededibme

Jus dån la nuorap gå 13 jage de duv äjgát jali sujttoaddne hähttu miededit dujna l addne Polarbibblon. Danen vuorkkip duv mäjllaadressav. Jus sidá oassálasstet Girjje- ja tidnikvuorbbádussaj jali ietjá gilbbusijda de vuorkkip aj gasskabåddåsattjat duv almma namáv ja duv adressav. Da li duv ulmusjdiedo. Duv äjgát jali sujttoaddne dárbaj diehtet mij vuorkkip duv ulmusjdiedojt. Hähttuji aj dav miededit.

Gå dagá ietjat kontov de hähttu duv äjgát jali sujttoaddne dieddelit gahpan dåhkkidi dån kontov dagá Polarbibblon ja vuollájtjállet ietjas namájn.

Tjálosäjggoriektá

Gå dån la tjállám tevstav jali gåvåv dahkam mij la ållu duv ietjat de dujna l akturievtesvuohta dajda. Aktak ij besa tjiddit sån la tevstav jali gåvåv dahkam. Dån besá adnet ietjat tevstav jali gåvåv gåktu iesj sidá, bujkulvissan tjállet ja vuosedit girjev, blokkav jali filmav dahkat.

Gå rája sisi dahkusavmidjij de dav mijájn juogá. Loabeda de Polarbibblo oadtju tevstav ja gåvåv adnet umassláhkáj. Polarbibblo oadtju vuorkkit tevstav ietjas dáhtavuorkájn, adnet dav buojkulvissan diktatjoahkkáldagán, vuosedit, åvddåbuktet jali ietjá láhkáj adnet duv tevstav nåv guhkev gå dárbahip ja váni mávsodagi.

Gijtto gå sidá juogadit majt la dahkam mijájn!

Njuolgadusá

Polarbibblon li miján vissa njuolgadusá majt dån ja ietjá addne hähttu tjuovvot. Le danen gå sihtap gájka galggi jasskavuodav ja buorisboahtemav bielen dåbddåt. Gávnnuji njuolgadusá gåktu aná ja ietjat dåmada bielen ja majt duv tevsta ja tjuorggasa oadtju sisanedit.

Jus doajá muhtem njuolgadusáv de dåjmadiddje dujna aktavuodav válldá. Sieldes alvos bálijn de dávk duv konto dahpaduvásj.

Njuolgadusá gåktu aná ja ietjat dåmada bielen.

  • Polarbibblo l mánájda 0 ja 18 jage gaskan. Jus dån la vuorrasap gå 18 jage ja rája sisi dahkusav de mij dav ep vuoseda.
  • Jus dagá kontov bielen de addnenamma ij oattjo sisanedit vastes bagojt. Ij ga oattjo årrot namma almma ulmutjij ietján gå allasit.
  • Dån ij oattjo adnet iehtjáda tevstav jali gåvåv ja javllat dån la dav dahkam. Gåhtjoduvvá plagiahttan ja ij la loahpe nåvti dahkat.
  • Jus dån tjála tevstav birra jali tjuorggasav dagá mij vuoset ulmutjav gev dåbdå (buojkulvissan klássaráddna, oarbben jali duv åhpadiddje) de hähttu namáv målssot sidjij vaj ij la máhttelis sijájt identifierit. Dån i ga oattjo tevstajt tjállet jali tjuorggasijt dahkat ma nammadi ietjá addnijt Polarbibblon vani målso sijá namájt.
  • Dån i oattjo vájvedit jali bahá årrot ietjá addnijt jali ulmutjijt ietjat tevstajn jli tjuorggasijn. Dån i oattjo tjállet jali tjuorggat bahás ábnnasijt ulmutja mátto birra, sijá jáhkkudahka, sijá sjiervve, gesi lijkku, jus sujna l sáhtusvuohta ja man vuoras sån la.

Njuolgadusá tevstajda ja tjuorggasijda

Njuolgadusá majt oattjo tjállet ja tjuorggat li vehik ietjálagátja. Sihtap dån galga giehttot duv árggabiejve birra ja ma duv miellodi. Danen loabedip duv tjállet alvos, vájves ja unugis ássjij birra, buojkulvissan doarro, vahák ja ulmutja jábmi. Valla dalloj aj galggá ájnas masi sidá giehttot. Ij oattjo årrot dån sidá soabmásav vájvedit jali hådjodit. Buojkulvissan: oattjo tjállet giehtov gånnå ulmusj la vájvedum vuosedittjat gåktu vájvedibme vuojnnu. Valla dån I OATTJO tjállet giehtov gånnå ulmusj la vájvedum danen gå dunji l suohtas jali váhága diehti.

Jus doajá njuolgadusájs aktaj de dåjmadiddje gut duolli duv dahkusav gåhttju duv tevstav ietjájduhttet. Dahkabihtte aktan tevstav mij la vuosedahtte. Jus la tjuorgas mij doadjá njuolgadusájda de ij vuoseduvá.

Njuolgadusá gávnnuji aj majda ienndilij I OATTJO tjállet jali tjuorggat bielen:

  • Rasistalasj ja bahás ássje. Buojkulvissan dakkirijt ulmutja mátto birra, sijá jáhkkudahka, sijá sjiervve, gesi lijkkuji, jus siján la sáhtusvuohta ja man vuorrasa li.
  • Sex, snoppar, snippor ja nåv vil
  • Extremt blodigt ja och detaljerat våld och dödsfall
  • Fábmogis garo jali sjiervvebágo (valla álkkep garo dåhkkiji, nåv gåk "jäklar" ja dakkira)

Jus guoktálatta birra majt sidá giehttot dådji mijá njuolgadusájt de mijájn aktavuodav válde mijá aktavuohtaformulerra. Ietján dåjmadiddje tsuojggi gå duolliji duv tevstav jali tjuorggasav.

Dahkat addnev skåvllån

Gå dån åhpadiddjen sidá adnet Polarbibblov skåvllån de l aj dån gut dagá addnekontov. Ulmusjdiedo ma vuorkkiduvvi li danen duv mäjllaadressas. Máhttelis la adnet kontov juohkka mäjllaadrässaj, ja åro váttuk makkir addnenamáv vállji. Tjálosäjggo dahkusijda ma rájaduvvi sisi duv åhpadiddjekonton sjaddi aktisattja.

Ietjas tjálosäjggo oahppáj

Sidá gus mánan gut tevstav tjállá galggá ietjas tjálosäjggo täkstaj de l dárbulasj dáhkat duodde oasev. Dagá návti: Dibde juohkka mánav válljit lijggenamáv majt vuorkki skåvlån. Hiejte juohkka dahkusav tjále "Gässta + ja máná lijggenamma". Ale goassak tjále máná almma namáv.

Ietjas addne oahppáj skåvllåájgen

Jus sidá juohkka mánán galggá ietjas konto skåvllåájgen de l hähttu dagáduvvat mánás aktan suv sujttoaddnijn. Hähttuji dav dahkat gå li sämmi sajen ja datåvrrå, telefåvnnå jali nähttatábblo ja internähttarahpam gávnnu.

Le gus dujna gatjálvisá? Rája sisi dajt mijá aktavuohtaformulerra.